kolmapäev, 30. aprill 2014

8 klass Napoleon Bonaparte (2002)

https://www.youtube.com/watch?v=1kNxkNZvS-Y

9 klass. Ökojälje mõõtmine.

http://www.ut.ee/mobility/jalajalg/

Mis on ökoloogiline jalajälg?

Ökoloogiline jalajälg on meetod, mis suudab ligikaudselt arvutada maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside (nt soojusenergia, mootorikütus või toiduained) tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kui ressursikasutus ja jäätmeteke ületab maakera eluslooduse kandevõime piirid, siis ei käitu inimkond enam jätkusuutlikult. Ökojalajälge ja eluslooduse kandevõimet mõõdetakse globaalhektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Üks globaalhektar on tingühik, mis vastab maakera keskmise bioloogilise tootlikkusega hektarile.
Ökoloogilist jalajälge saab arvutada kas inimese, leibkonna, toote, mõne organisatsiooni või territoriaalse üksuse, nt riigi või linna tasemel, siin lehel olev ökojalajälje kalkulaator keskendub indiviidile ja tema tarbimisharjumustele, võttes arvesse ka terve leibkonna poolt tehtavaid kulutusi.
Et viljeleda jätkusuutlikku eluviisi, ei tohiks Maa ligi 6,9 miljardi elaniku keskmine ökojalajälg ületada 1,8 globaalhektarit aastas. Eesti elaniku keskmine ökojalajälg oli aga 2007. aastal (viimased arvutatud andmed) 7,9 gha/in a. See tähendab, et me elame globaalses mõõtmes vastutustundetult ja tulevaste põlvede võimaluste arvelt. Kui kõik elaksid nii nagu meie, oleks meie tarbimisharjumuste jätkusuutlikuks katmiseks vaja üle nelja maakera!

7 klass. Kordamine. Mis on keskaeg?

Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud?

Kõige lihtsam vastus – keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse – keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha.

Miks just keskaeg?

Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt – leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus – keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks, ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi.

Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused.

Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.

Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.

See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.

Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.

Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.

Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse.

Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad.

Millal algas keskaeg?

Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat:

395 – seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas;

476 – kukutati viimane Lääne-Rooma keiser

Millal lõppes keskaeg?

Ka see on kokkuleppe küsimus:

1492 – Kolumbus avastas Ameerika;

1453 – muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli;

1517 – Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.

Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on tõepoolest kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega – 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni.

Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua?

Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine:

1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus

1558 – Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp

Euroopast kaugemal – Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale.

Keskaja jaotus:

Varakeskaeg – 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk)

Kõrgkeskaeg – 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused saavutasid oma kõrgpunkti ja hakkas kujunema uusajale iseloomulikke tunnuseid.

Hiliskeskaeg e varauusaeg – 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni, mil keskaja tunnused asendusid järk-järgult uusajale iseloomulike joontega.

teisipäev, 29. aprill 2014

10 a klass kokkuvõtte. Reformatsioon.

https://www.dropbox.com/s/o0v1hnndhwk3fkn/009_TL_Reformatsioon.pdf

neljapäev, 24. aprill 2014

7 klass, ekskursioon. Tallinna tornid: Kiek in de Kök

Kiek in de Kök

http://linnamuuseum.ee/kok/
http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%BC%C3%BCtel

kolmapäev, 23. aprill 2014

Keskaegne linn. Tallinn Eestis ja Carcassonne Prantsusmaal

TALLINNAS on säilinud ülemise ja alumise linnamüüri fragmendid ja tornid:

CARCASSONNE Prantsusmaal. Keskaegne linn, kus on säilinud välis ja sisemine linnamüür.

NIGULISTE KIRIK.

NIGULISTE
http://www.nigulistemuuseum.ee/ru/

Bernt Notke (abi·info) (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor.
http://et.wikipedia.org/wiki/Surmatants_(Notke)

Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjatepühakule Nikolausele.

Alates 1984. aastast tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina (vt Niguliste muuseum), kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte.

Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei olnud Tallinn veel täelikult kaitsepiirdega ümbritsetud ning Niguliste oma raskete riivpalkidega suletavate sissepääsude, laskeavade ja pelgupaikadega oli ühtlasi kaitsekirikuks. 14. sajandil pärast linnamüüri valmimist muutus Niguliste tavaliseks kogudusekirikuks.

Arvatavasti valmis esmalt neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas.

13. sajandi lõpul lisandus kolmelööviline nelja võlvikuga pikihoone. See oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26,4×31,7 meetrit, kuid selle võlvikute laius erines praegusest. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid.

Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mida kroonis vimperg. Niguliste põhjaseina portaalon Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa: algne arhivolt ja vimperg lammutati keskajal, praegune arhivolt pärineb arvatavasti 19. sajandist.

Lõunaseinas asetses kolmikkaarelise avaga väike kaheastmeline portaal, mis on Tallinnas ainus teadaolev omataoline. Portaal müüriti 15. sajandil kinni, kuid avastati ja taastati restaureerimistöödel 1960ndatel.

14. ja 15. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

14. sajandil ehitati hulk juurdeehitisi. Lõunaküljele praeguse Püha Antoniuse kabeli kohale püstitati sellest poole väiksem Püha Matteusekabel, põhjaküljele aga (läänest ida poole liikudes) Püha Barbara kabel torni äärde, Püha Jüri kabel peaportaali ette ning Väike kabel, mis on põhjalööviga ühendatult säilinud tänini.

Kirik ehitati põhjalikult ümber 1405–1420, mil rajati uus koor ning rekonstrueeriti basiilika põhimõtete kohaselt ka pikihoone. Uus koor ehitati pikihoonega ühelaiune ning ta on paljunurkse lõpmikuga, kus külglöövid moodustavad kooriruumis ümbriskäigu. Koor toetub neljalepiilarile ning koosneb 9 võlvikust. Neist 2 idapoolset piilarit on analoogselt pikihoone piilaritega neljatahulised, läänepoolsed aga kaheksatahulised. Pikihoones ehitati tollal neljatahulistele piilaritele toetuvate kõrgseintega basilikaalne kesklööv ning kogu hoone kaeti lihtsate servjoonvõlvidega. Hoonele rajati ka uued, suuremad aknad ning selle välisseinad toetati kontraforssidega. Koori lõunaküljele ehitati praeguseni säilinud käärkamber. Väheste muudatusetega on pikihoone ja koor säilinud tänini.

1486–1493 ehitati Matteuse kabel ümber Antoniuse kabeliks. Selle käigus suurendati kabelit kahe võlviku võrra, millega ta muutus neljavõlvikuliseks profileeritud kesksambaga ruumiks. Püha Antoniuse kabeli fassaad on keskaegse Tallinna gootika iseloomulik näide: kõrge peaviil on varustatud arvukate petikniššide ning kaubaluugiavaga, neljaastmeline astmikportaal aga on ümbritsetud puhastest kividest ehisseinaga. Rekonstrueeritud kiriku uus torn valmis 1515. Selle kiviosa oli praegusest ühe korruse võrra madalam ning ta oli varustatud gooti telkkiivriga, mis sisaldas veel 4 väikest nurgatorni ja sarnanes Oleviste kiriku praeguse tornikiivriga.

17. kuni 19. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

17. ja 18. sajandi ümberehitused puudutasid põhiliselt kiriku põhjapoolseid juurdeehitisi ja torni. 1673 ehitati ümber keskaegne Püha Jüri kabel. Selle lääneosa kohale rajatibarokne von Clodti hauakabel, mille katus on varustatud laternaga. Kabeli idaosa rekonstrueeriti eeskojaks, ta sai sammastega kaunistatud portaali ning voluutviilu, mida kroonivad arvukad skulptuurid. 1773 ehitati läänetorni põhjaküljele keskaegse Püha Barbara kabeli asemele barokne Peter August Friedrich von Holstein-Becki hauakabel. Kiriku läänetorn rekonstrueeriti 1682–1696, mil selle avariiolukorras olevat kiviosa parandati ning ehitati seejärel ühe korruse võrra kõrgemaks, samuti rajati uus barokne tornikiiver. Selles on kaks laternat ning kellakappidega alumine osa.

1846–1850 toimusid tööd kiriku varisemisohtu sattunud kooris, mis lammutati ning taastati uutel vundamentidel endisel kujul. Vahetati ka enamiku akende ehisraamistik.

20. sajand[muuda | redigeeri lähteteksti]

1926. aastal eemaldati kirikust seoses keskkütte ehitamisega 30 tünnitäit luukeresid^[1].

Kiriku altar[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pikemalt artiklis Niguliste kiriku peaaltar

Niguliste kiriku altar.

Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478–1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid – laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel – mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeestekaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval.

Kabelid kirikus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Roseni kabeli ehissein

Antoniuse kabel, ehitati 1493. aastal (algselt Püha Matteuse kabel u.1350)
Niguliste kiriku Bogislaus von Roseni hauakabel, ehitati 1651. aastal,
Niguliste kiriku Püha Jüri kabel, peaportaali ees 14.sajandist,
maanõunik Gustav Adolf von Clodti hauakabel, ehitatud 1678. aastal,
Peter August von Holstein-Becki kabel kiriku põhjaküljel, ehitatud 1773. aastal.

Reformatsiooniaegne rüüstamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Niguliste oli ainus kirik Tallinna all-linnas, mille sisustus jäi puutumata 1523. aastal luterliku reformatsiooniga kaasnenud pildirüüstest. Koguduse kaval eestseisja lasi kiriku lukud sulatina täis valada ning märatsev rahvas ei pääsenud sisse.

TALLINNA LINNAMUUSEUM

http://linnamuuseum.ee/linnamuuseum/

Ekspositsioon

2001.aasta märtsis avati muuseumis uus püsinäitus “Linn, mis kunagi valmis ei saa”. Selle mitte kunagi valmiva linna ajalugu on jälgitav päris algusest kuni uue ärkamisaja – laulva revolutsioonini.

Kaasaegselt kujundatud näitus on atraktiivne, kasutatud on helitaustu, mannekeene ja makette. Näha saab ka vanu originaalesemeid, mis kajastavad tallinlaste elu-olu. Vanad kroonikafilmid, videod linna arhitektuuriloost ja “laulva revolutsiooni” sündmustest lisavad informatsiooni ja emotsioone. Siit peaks iga külastaja, olenemata vanusest või huvidest, leidma enda jaoks midagi, mille pärast tasub muuseumisse tulla.
Esimese saali kõige pilkupüüdvamaks eksponaadiks on Tallinna vanalinna makett, mis on valmistatud 1825. a. Tallinna ehitiste fassaadijooniste järgi.
Teisel korrusel siseneb külastaja sadamasse, kust viib tee raekoja platsile, linna südamesse, käsitööliste ja kaupmeeste pärusmaale.
Siin on liikuvad lamenukud – käsitöölised vanadelt gravüüridelt ja nende organisatsioonidele, tsunftidele ja gildidele, kuulunud originaalesemed. Toompealt laskub ratsa turule aadliku-isand.
Ajaloo süngemat poolt ilmestab Tallinna timukas ja tema mõõga koopia. Samas on ka raevangla piinakambri piinariistad.
Järgmine saal kannab nime Toompea. Seal on keskaegse maja makett, Rüütelkonna hoonest pärit aadlivappide koopiad, noorpaar keskaegses riietuses, vanad kirstud.
Varakamber on kunagine peosaal kauni rokokoodekooriga stukklae ja uhke kroonlühtriga.
Edasi tuleb näituste saal, kus 2 korda aastas vahetuvad muuseumi kogude põhjal koostatud näitused. Traditsiooniks on kujunenud iga-aastased näitused jõuludest Tallinnas erinevatel aegadel.
Kolmas korrus on pühendatud Eesti Vabariigile, okupatsioonidele ning “laulvale revolutsioonile”.
Nutikalt lahendatud nõukogude aegne liikuv fassaad selle taga avaneva tegelikkusega pälvib samuti tähelepanu.
Ülevaate nõukogude okupatsiooni eest kodumaalt lahkunud eestlaste tegevusest eesti kultuuri hoidmisel “raudse eesriide” taga annab saali otsasein, kus on ka see eesriie reaalselt olemas.
Väljapaneku lõpetab Tallinna linnapeade portreede rida.
Vaadata saab filme ja mängida ajaloo-alast arvutimängu.

Koopiate tegemise asemel, kirjutage ise oma käega! Areneb aju, olete targemad, loovamad, saate elus paremini hakkama.

MIKS ME KIRJUTAME KONSPEKTI?
ET AJU SAAKS ARENEDA JA TEIE OLEKSITE TARGEMAD.

http://www.psychologytoday.com/em/120399

esmaspäev, 21. aprill 2014

Kreeka jumalad

Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht.

Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja.
Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas.

Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja.
Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju.
Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind.

Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja.
Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune.

Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja.
Sümboliks oli granaatõun.

Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna.
Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega.

Apollon lad. Apollo - kunstide ja muusade kaitsja,
jahijumalanna Artemise kaksikvend, Zeusi poeg.
Tema sümboliks oli lüüra ja kujutati teda sageli koos muusadega.

Artemis lad. Diana - jahijumalanna, Apolloni kaksikõde ja Zeusi tütar. Üks Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast.
Teda peeti ka parimaks kütiks. Kujutati Artemist jahikoera, vibu ja nooltega lühikeses kitoonis koos loodusjumalannade nümfidega. Tema loomaks oli emahirv.

Athena ehk Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar.
Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka Ateena Akropoli Parthenoni tempel.
Tema sümboliks oli öökull.

Aphrodite lad. Venus - ilu ja armastuse jumalanna, Zeusi tütar, kes sündis merevahust Küprose saare lähedal ja oli väga ilus.
Kujutati teda peamiselt peegli, lillede ja oma poja Erosega.

Ares lad. Mars - sõjajumal, Zeusi ning Hera poeg.
Oli julge, kuid taltsutamatu.
Kujutati alati relvade, kilbi ja kiivriga.

Hephaistos lad. Vulcanos - sepatööjumal seppade kaitsja. Aphrodite abikaasa.
Kunstnike ja käsitööliste hoidja. Ainuke inetu jumal, kuid väga õiglane ja heasüdamlik. Oli lonkur.
Teda on kujutatud sepavasara ja tangidega.

Hermes lad. Mercurius ehk Mercurio - kaupmeeste ja varaste jumal. Ettevõtlike inimeste kaitsja ning jumalate käskjalg.
Uljas nooruk, kes ainukesena võis minna allilma, keda Kerberos ainukesena läbi laskis. Teda võib ära tunda tiivulistest sandaalidest ja tiibadega kübarast.

Dionysos lad. Bacchos ehk Bacchus - veini- ja viljakusjumal.
Alati viinapuupärjaga peas, viinamarjakobara ja veinipeekriga.
Teda saatsid sileenid, saatürid ja menaadid.

Hestia lad. Vesta - kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Kodukolde jumalanna. Roomas vestaalide kaitsja.

http://www.slideshare.net/guestdf1a8c/kreeka-jumalad

pühapäev, 20. aprill 2014

8 klass. kordamine

UUSAEG

SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOO

1. Prantsuse revolutsiooni põhjused:

......................................................................................................................................................

......................................................................................................

................................................

......................................................................................................................................................

Millistest seisustest koosnes Prantsusmaa ühiskond ? Kes neist oli kõige arvukam ?

....................................................................................................................................................................

Kuidas kutsuti seisuste esindust ? .................................

...................................................................

2. Kuidas on see ehitis seotud Prantsuse revolutsiooniga ?

....................................................................................................................................................................

3. Nimeta viis reformi, mis viidi ellu 1789

1791 Asutava Kogu poolt.

.....................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

..........................................................................................

...........................................................

4. Mis oli nende dokumentide sisu?

Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon

Sõnasta inimõiguste ja õigusriigi põhimõtted.

....................................................................................

...........................................................................

..................................................................................................................................................................

...............................................................................................................................................................

I põhiseadus .........................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

5. Kuidas suhtusid toimuvasse

Austria ja Preisimaa ?

..................................................................................................................................................................

................................................................................................................................................................

6. Miks kukutati ja hukati kuningas ?

................................................................................................................................................................

7. Kes olid žirondiinid ? .......................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Jakobiinid ? .............................................................................................................................................

.................................................................................................................................................................

Soo .................................

.........................................................................................................................

Jakobiinide diktatuur

1793

1794

Milliseid lihtrahvale kasulikke reforme teostati? ...........................................................................

.......................................................................................................................................

.........................

Miks kujunes rahulolematus jakobiinidega ?

..................................................................................................................................................................

....................................................................................................................................................................

Kes olid jakobiinide juht ? .................................................................................................

....................................................................................

...............................................................................

Miks kutsutakse jakobiinide võimuloleku aega diktatuuriks ?

....................................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................................

Jakobiinide kukutamisele järgnes direktooriumi aeg

rikaste vabariik ja 1799.a. tuli

riigipöördega võimule Napoleon Bonaparte.

kolmapäev, 16. aprill 2014

9 kl PÕHJAMAAD

PÕHJAMAAD
http://www.slideshare.net/Zilensk/phjamaad

Mis on heaoluühiskond?
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/heaolu_liissandre.htm
http://www.slideshare.net/nadezdabezborodova/9-heaoluriik

7 klass. TESTI OMA TEADMISI!

http://www.miksike.ee/docs/kordan/ajalugu/ajalugu6.htm

kolmapäev, 9. aprill 2014

Martin Luther: Heretic. Film.

http://www.slideshare.net/sear/reformatsioon-ja-vastureformatsioon-1087511

pühapäev, 6. aprill 2014

9 kl Saksa LV ja Saksa DV

http://www.slideshare.net/uhisgum/saksa-liitvabariik

reede, 4. aprill 2014

EESTI PIIRIVALVE LENNUSALK

Piirivalve Lennusalk on Politsei- ja Piirivalveameti üle-eestiline üksus, mis kuulub Politsei- ja Piirivalveameti piirivalveosakonna koosseisu ning tegeleb piirikontrolli, otsingu- ja päästetöödega.

Eesti Piirivalve üksusena loodi veebruaris 1993 Riiklik Lennusalk. See nimetati 22. aprillil 1997 ümber Piirivalve Lennusalgaks.

Lennusalga tegevusvaldkond

(1) Lennusalga tegevusvaldkonnaks on riiklik reageerimiskohustuslik ja operatiiv-teenistuslik lennutegevus.

(2) Lõikes 1 nimetatud lennutegevused on:

1) lendude teostamine piirivalvamise ülesannetes;
2) otsingu- ja päästetööde teostamine oma lennuvahenditega;
3) meditsiinilise hädaabi lendude teostamine;
4) osalemine metsatulekahjude kustutamisel;
5) merereostuse avastamise ja keskkonnaseire lendude teostamine;
6) lendude teostamine sisejulgeoleku tagamiseks;
7) muude lendude teostamine riiklike ülesannete täitmiseks.

PINNALTPÄÄSTJA TÖÖ:

https://www.youtube.com/watch?v=Din4BGl4Zx0

DEMONSTRATSIOON

https://www.youtube.com/watch?v=F4PadzZ88uY