7 klass. Kordamine. Mis on keskaeg?

Mis on keskaeg ja kuidas on ta endale nime saanud?

Kõige lihtsam vastus – keskaeg järgneb vanaajale ning eelneb uusajale. Nimetuse keskaeg on andnud sellele umbes tuhandeaastasele ajavahemikule ajaloolased, kes juba ammust ajast on armastanud jagada minevikku suuremateks perioodideks. Nimetused on alati kokkuleppelised ja nimi ei anna sisuseletust. Keskaja inimene muidugi ei teadnud, et aeg, milles ta parasjagu elab, saab hiljem nimetuse – keskaeg. Kuidas nimetatakse hiljem aega, milles elame praegu, ei oska ka meie ette näha.

Miks just keskaeg?

Keskaja nimetus ise võeti kasutusele 15. sajandil, kui maadeavastuste tulemusel avardus inimeste maailmapilt ja muutus ellusuhtumine. Eeskuju hakati üha enam võtma vanaaja meistritelt – leidis aset antiikkultuuri taassünd ehk renessanss. See uuenduste aeg lõpetaski umbes tuhandeaastase ajajärgu kultuurse antiikaja ja kiirelt areneva kaasaja vahel, vana ja uue vahel. Siit ka nimetus – keskaeg. Hiljem on seda aega tihti kutsutud ka pikaks ja pimedaks, ning seda osalt ülekohtuselt. Võib-olla oli see nimetus õigustatud ajajärgu kohta, mis järgnes Rooma riigi langemisele 476. a. ning kestis 11. saj. keskpaigani (siis hakkas vanaaja suurte linnade varemetel jälle kihama elu), kui linnad olid varemeis ja suurtel väljakutel karjatati loomi.

Aga keskaeg on ka aeg, kus inimeste mõttemaailmas ja terves ühiskonnas toimusid suured muutused.

Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani.

Tugevnes kuningavõim ja peeti hulgaliselt sõdu.

See oli ka uhkete rüütlite ja nendevaheliste võitluste aeg.

Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus.

Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid.

Keskajal toimus ka meie esiisade ristiusustamine ja Eesti alade langemine saksa-taani rüütlite valdusse.

Euroopasse rajati esimesed ülikoolid ning leiutati paljud tänapäeval nii tavalised asjad.

Millal algas keskaeg?

Nagu nimetuski, on ka ajamääratlus kokkuleppe küsimus. Alguseks on loetud kahte aastat:

395 – seni ühtne Rooma riik jagunes Ida-Roomaks pealinnaga Konstantinoopolis (riik ise kestis rohkem kui 1000 a. kauem kui Lääne-Rooma) ja Lääne-Roomaks pealinnaga Roomas;

476 – kukutati viimane Lääne-Rooma keiser

Millal lõppes keskaeg?

Ka see on kokkuleppe küsimus:

1492 – Kolumbus avastas Ameerika;

1453 – muhamediusulised türklased vallutasid Ida-Rooma riigi kunagise pealinna Konstantinoopoli;

1517 – Wittenbergi ülikooli (Saksamaa) teoloogiadoktor algatas usupuhastuse ehk reformatsiooni.

Millist aastat just keskaja lõpuks lugeda, on tõepoolest kokkuleppe küsimus; sündmused, mis keskaja lõpetaksid, langevad aga enam-vähem ühte aega – 15. sajandi teisest poolest kuni 16. sajandi alguseni.

Kas keskaeg vältas kõikjal sama kaua?

Keskaja mõiste kehtib siiski Lääne-, Kesk- ja Lõuna-Euroopa maade kohta. Lääne-Rooma keisririigi langus ei mõjutanud aga kuigivõrd Põhja-Euroopa maid. Siin hakkasid keskajale omased tunnused tekkima alles meie ajaarvamise alguses ja kujunesid suuremal-vähemal määral välja alles 13. sajandiks, mil Läänemere idakalda rahvad (eestlased, liivlased, latgalid jt) ristiti võõraste vallutajate poolt. Seepärast on Eesti keskaja kestus hoopis teine:

1227 – Eesti langes Saksa ja Taani ristirüütlite võimu alla - algus

1558 – Liivi sõja algus. Sõda ise tõi hävingu Liivi orduriigile - lõpp

Euroopast kaugemal – Hiinas, Indias, Ameerikas jm ei ole euroopaliku keskaja mõistel erilist tähendust. Elu kaugetes maades kulges omasoodu, kuid keskaja kursuse raames käsitletakse seda siiski sellises ajalises ulatuses, nagu see vastab üldjoontes Euroopa keskajale.

Keskaja jaotus:

Varakeskaeg – 5. saj. viimasest veerandist 11. saj. keskpaigani (pikk ja pime ajajärk)

Kõrgkeskaeg – 11. saj. keskpaigast 15. sajandini, mil keskajale iseloomulikud nähtused saavutasid oma kõrgpunkti ja hakkas kujunema uusajale iseloomulikke tunnuseid.

Hiliskeskaeg e varauusaeg – 15. saj. lõpust 16. saj. lõpuni, mil keskaja tunnused asendusid järk-järgult uusajale iseloomulike joontega.